Elamus SPA saunameistrid Johanna Jakobson ja Karl-Peeter Kangur, kes käisid septembris Saksamaal Eestit esindamas ühel maailma parimal spaa- ja saunakeskuseid ühendava organisatsiooni Aufgussi võistlustel, tunnistavad mõlemad, et väiksena nad saunameistri tööst unistada ei osanud. Johanna armastab hobuseid ja lootis saada ratsatreeneriks. Karl-Peeter meenutab samuti, et väiksena ta saunameistri tööst unistada ei osanud. Pigem tahtis ta siis saada politseinikuks. Nagu tema isa. Või siis hoopis juuksuris või kokaks. Et Karl-Peeter oli spordipoiss, mõlkus unistuses ka profikarjäär. Kuidas neist siis aga saunameistrid said ning milliseid sauna- ja leilirituaale nad soovitavad?
Karl-Peeter käis lapsena saunas meeleldi, ent pikem paus tuli selle tegevusega sisse pärast seda, kui ta end vastu kerist ära kõrvetas. Seda kuni korvpallilaagrini, kus saunaarmastuse taas üles leidis. Tee saunavana ametini leidis ta läbi oma tuttava, kes ta spaasse tööle kutsus. See sobis talle hästi, sest talle meeldib väga sauna teha ja talisupelda. Tänaseks on mees saunameistri ametisse kiindunud aga sedavõrd, et end muu ameti peal ei näegi.
Karl-Peetri eesmärgiks kogeda, õppida ja tulevikus ehk isegi õpetada. Maailmas ringi käies on saunameistri amet hinnatud ja igal riigil on oma kultuur ja tavad, mis omandades rikastavad ka eestlaste saunaskäiku – nagu Jamie Oliver käib ammutamas maailmas kokandustrikke, käib Karl-Peeter saunateadmisi. Muidugi unistab ta oma metsamajakesest Eesti ürgses müstilises metsas, kus tulevikus mõnusat sauna ja saunarituaale teha.
Johannal oli lapsena vanaisa-vanaema juures saun, kust on helged mälestused vihtlemisest ja sauna eesruumis istumisest. Ta selgitab, et ta on alati armastanud sooja ja sauna troopiline keskkond meeldib talle väga.
Saunarituaalidest ei teadnud ta tollal muidugi midagi. Saunas istuti, viheldi nagu ikka. Saunameistri tööga aga avanes uus põnev maailm, milliseid saunarituaale ja põnevaid trikke annab rätikutega teha, et saunalistele elamusi valmistada. Igal saunameistril on oma eripärad ja nii on ka kõigi rituaalid erinevad. Põhiasjad on küll samad, aga detaile lisab iga meister ise juurde. Näiteks Karl-Peeter laulab helirituaalil. Malbe olekuga Johanna mängib aga pille pigem vaiksemalt, et rituaalid oleks lõõgastavamad. „Samas leilirituaali teen kuumemalt kui teised,“ ütleb ta.
Karl-Peeter ja Johanna tööpäevad koosnevadki saunarituaalide läbiviimisest. Saunas veedetakse päevas oma neli tundi. „Õhtuti tuleb väga hea uni!“ kiidab Johanna saunapäevi. Tavainimesele on selline saunas veedetud aeg ehk imestamapanev, aga meistrid selgitavad, et saunad on erinevate temperatuuridega – kõige kuumemat leilirituaali teeb üks meister kaks korda päevas, mudasaunas on aga vaid 50 kraadi.
Karl-Peeter lisab, et saunameistrina töötamine on tema tervisele väga hästi mõjunud ja jääb mõttesse, millal ta üldse viimati haige oli. Ka Johanna ütleb, et vanasti oli ta talvel haige vahel lausa mitu korda kuus, spaas töötatud aja jooksul on ta haige olnud ainult paar korda.
Saunameistri töö pole ainult saunarituaalid, vaid trenni eest on ka näiteks soolakottide tassimine ja rätikutega vehkimine. Seejuures tuleb aga korralikult toituda ja kindlasti juua piisavalt vett – eelistavalt mineraalvett. Enne sauna võiks tarbida ka kergeid ja tervislikke toite. Johanna soovitab näiteks puuviljavaagnat, värskeid salateid, smuutisid. Karl-Peetri lemmik on veisekebabi wrap ja jookidest soovitab ta pärast sauna juua kalja, mis aitab pisut kõhtu täita ja toob energia tagasi.
Rätik on kindlasti üks elementaarne element, mis käib saunaga kaasa, olgu see siis enda kuivatamiseks või keha katmiseks. Vähesed aga mõtlevad sellele, et rätikud võivad muuta sauna palju elavamaks ja veelgi nauditavamaks. “Kõige lihtsam on teha rätikuga tuult erinevate liigutustega nii, et kuum õhk ja aroom jõuaks kõigi saunatajateni. Kogenenumad võivad rätikuga teha ka trikke ning kontrollida õhuliikumise intensiivsust,“ juhendab Karl-Peeter.
Teiseks saunarituaaliks võib kasutada muusikainstrumente. Saunameistrid ise kasutavad enda rituaalides nelja põhilist instrumenti – Tiibeti kausid, trumm, lainepill ja Koshi kellad. Kausid sobivad väga hästi rahulikemate meditatsiooniliste rituaalide juurde: „Selliste rituaalidega võib meel päris kaugele rännata. 10-12 minutit toimuval rituaalil võib mõni inimene isegi magama jääda, und näha ja norskama hakata,“ muigab Johanna.
Inimeste lemmikuteks peavad saunameistrid kausse, trumme ja kindlasti lainepilli. Viimasega on võimalik luua väga reaalne mereääres olemise tunne. „Lainepill tekitab mere atmosfääri ja kliendid on seda väga kiitnud – öelnud, et tekib täpselt tunne nagu oleksid mere ääres ja kuuled lainete loksumist,“ kirjeldab Johanna. Koshi kellad aga omakorda on saadaval padjakestega, mis võimaldavad pilli kasutada just kuumas.
Aufguss on Saksamaalt alguse saanud saunarituaali stiil, kus kasutatakse õhuvoolu liigutamiseks just rätikuid. Tänaseks on loodud ka Aufgussi assotsiatsioon, mis ühendab maailma parimaid saunakeskuseid. Praegu on seal 17 erinevat riiki – näiteks Jaapan, Kanada, Itaalia. Eestist kuulub Aufgussi assotsiatsiooni ainukesena Elamus SPA. Elamus Spa on Aufgussi organisatsiooni uus liige ja sellest tulenevalt oli saunameistritel au Eestit, kui tugeva saunatraditsiooniga riiki tutvustada, aga mitte veel ametlikult võistelda. Maailma saunameistritega mõõduvõtmiseks läheb 2024. aasta sügisel.
Eesti saunameistrid Johanna ja Karl-Peeter tegid Saksamaal 85-kraadises teatrisaunas, mis mahutas 200 saunalist, saunaetenduse, mis kestis 15 minutit. Nad selgitavad, et seal oli peamine osa rätikuga õhuvoolu ja aroomide liigutamisel ning erinevad rätikutehnikad, rätiku visked ja püüded. Ehkki esinesid vaid Johanna ja Karl-Peeter, oli kogu esitluse taga tegelikult suur tiim. Näiteks oli kaasatud mitmete tele-showde lavastaja Villiko Kruuse. Ettevalmistused kestsid, nagu pea igas teatrilavastuses, 3-4 kuud. Alguses mõeldi läbi, millest võiks saunaetendusel rääkida, siis hakati kokku panema lugu, muusikat, kostüüme, tarvikuid, aroome, valgust, helitehnikat. See oli suur töö ja viimane kuu aina lihviti detaile ja harjutati.
Eestis nii suurt saunaruumi veel ei ole, kus Aufgussi etendust teha, niisiis tuli seda harjutada Elamus Spa keldrikorrusel asuvas garaažis. Euroalustest valmistati 2m lai ja 5 m pikk keris, mis mõõtudelt oli sarnane Saksamaa võistluste kerisega.
Kuna sauna temperatuur on kuum, siis augustis alustati proovidega ka päris saunas, 90 kraadi juures. „Me ei osanud uskuda, et see nii raske on!“ tõdevad nad. Aga kohapeal oli adrenaliin nii suur, et tuli hästi välja ja väsimusest polnud märkigi. Töö oli suur ja pingeline, aga tiim kinnitab, et see tasus ära.
Leili viskamine ja vihtlemine käib ikka sauna juurde. Saunavihad on soovitatav hoida enne vihtlemist võimalikult kuumas vees 60 minutit. Kuum vesi muudab lehed pehmeks ja toob välja mõnusad aroomid. Vihaleotuse vett on mõnus kasutada kerisele, tekitab hea aroomi kogu saunaruumi. Enne vihtlemist võiks kindlasti panna vihad külma veega pange, sest nii püsivad lehed kauem. Sõltub muidugi ka vihtlemise tugevustest!
Leilisaunas tasub teha tuult suure lehviku või rätikuga, et leilisaunast viimast võtta. Parim oleks pärast leili külma vette hüpata, aga hästi mõjub ka külm dušš või pangest visatud vesi.
Spaa, kus leiad Baltikumis kõige rohkem sauna- ja
spaaelamusi ning vees toimuvaid treeninguid.
22 erinevat sauna; 6 rajaga 25 m sportbassein;
eraldi väikelaste bassein ja Elamus Spa lasteala; väliterrassid sauna ja mullivannidega;
min. 6 treeningut päevas; saunarituaalid igal täistunnil;
lai valik massaaže; ülimaitsvad
palad ja turgutavad joogid baaris; privaatruumid erinevateks üritusteks ja sünnipäevadeks.