15. novembril kohtusid Elamus SPA-s konverentsil sauna-aasta eestvedajad, toetajad ja kaasalööjad. Saunale, saunakultuurile, – kombestikule, -toodetele, -ettevõtetele, -kogukondadele ja -eestvedajatele ning kõigile, kellel on saun hinges pühendatud aasta on olnud edukas. Aasta jooksul on toimunud erinevad saunaelamused üle Eesti, ausse on tõstetud saunameistrid, korraldatud saunaülikool ja palju muud põnevat.
Sauna-aasta idee sai alguse 2019. aastal, kui Maalehe ajakirjanik Rein Sikk hõikas raadioeetris välja, et võiks tulla temaatiline aasta, mis pühendub just saunale. Kohe mõte ellu ei läinud, kuid jäi õhku ja heade inimeste koostöös ärkas 2023. aastal ellu.
15 aastat Eesti Maaturismi ühingut juhtiva Raili Mengeli sõnul on ühing oma südame saunateemale andnud juba ammu – varasemalt oli loodud Eesti Saunatee ja ühingus on piisavalt saunafänne, kes saunakultuuri hindavad ja seda ka oma külastajatele tutvustavad. Nii sai ühel ettevõtjate saunakoolitusel ideest kinni võetud ja õlg alla pandud ning otsustatud sauna-aasta ellu kutsuda. Siinkohal rõhutab ühingu juhatuse esinaine Raili Mengel, et eriti oluline on just enam hakata pakkuma juhendatud saunateenust, millest võiks saada Eesti nokia.
Ehkki aasta ei ole veel läbi, on sauna-aasta juba oma eesmärki täitnud ja saunakultuuri suuresti edendanud.
Laia maailma viis Eesti suitsusauna film „Savusanna sõsarad“, mis kandideerib Oscari auhinnale. Valmisid ka lühidokumentaal „Saunapäev“ ja tudengifilm „Sauna õndsus“.
Saunateemad jõudsid ka lugemishuvilisteni. 60 raamatukogus tehti saunateemaline väljapanek. Kaante vahele jõudsid saunalood „365 küsimust“ Rein Sikk, „Saun. Ajalugu, kultuur, tervis, ehitus“ Urmas ja Liisa Hõbepappel, Silja ja Siim Nellis, „Hea enesetunne saunast. Saunafulness“ Carita Harju, „Sauna. The power of deep heat“ Emma O’Kelly. Ja peagi on ilmumas veel kaks saunaraamatut!
Sauna edendati ka virtuaalselt – saunaartiklid, saunamängud, saunaviktoriinid, 13 saunavideot, intervjuud ja postitused.
Saunatarkust andis edasi saunaülikool. Maist juunini toimusid 12 loengut. Ahto Kaasik rääkis saunast eestlaste koduloos, Kaia-Kaire Hunt tervisest saunas, Marianne Ostrat ja Anna Hints suitsusauna edust maailmalaval, Kristel Vilbaste taimedest saunas, Jan Seepter saunarituaalidest, Saunamaailm vastas saunateemalistele korduma kippuvatele küsimustele, Elis Seppius rääkis saunast kui keha pühakojast, Marju Kõivupuu saunast eestlaste pärandkultuuri loos, Eda Veeroja saunapärimuse pruukimisest tänases päevas.
Toimusid erinevad saunasündmused. Näiteks saunamaratonid, muusika- ja suvefestivalid saunadega, juhendatud saunad, rahvuslik saunapäev soomlastega.
15. novembri sündmusel oli ka väliskülalisi. Kohale oli tulnud Ülemaailmse Sauna Assotsiatsiooni ISA – International Sauna Associationi president Risto Elomaa Soomest, kes on enda sõnul olnud saunaga seotud terve elu. Assotsiatsiooni eesmärk on jagada oma kanalite kaudu heade saunade infot üle maailma sest neil on kontakte Uus-Meremaalt USA-ni. Kindlasti soovitakse saunainfo viia USA-sse, kus toimub järgmisel aastal ülemaailmne saunakongress.
Risto ütles, et Eesti saunakultuuri edendamisel on tegelikult pikem ajalugu ja tema koostöö Eestiga algas, kui Vana-Võromaa suitsusauna kombestik sooviti lisada UNESCO kultuuripärandi nimekirja. Ta selgitab, et Soomes ei ole väga häid spaasid ja seetõttu käivad soomlased meeleldi Eestis spaas. Samuti soovitatakse Soomet külastavatel välisturistidel minna Eestisse saunakogemust saama, sest Eesti on lähedal ja saunakogemus eristub.
Sauna-aasta on tema sõnul olnud väga edukas. Eriti oluline on tema sõnul pakkuda süsteemi, mille abil väliskülastajad leiaksid saunateenuse pakkujad. Mõned aastad tagasi oli Eesti avalikke saunu külastada armastavate soomlaste sõnul probleemiks päevakohase info (nt lahtiolekuaegade kohta) puudumine. Sel aastal pole ta sellisest probleemist kuulnud.
Ka on Eesti teinud head tööd suitsusauna info levitamisel. Ta tõi välja, et jaapanlased on Eesti suitsusaunaga väga hästi kursis, lugenud raamatut sauna kohta ning Elamus SPA-s on käinud ka Jaapani ajakirjanikud saunadega tutvumas.
Eesti Maaturismi Ühingu sauna-aasta projektijuht Elin Priks ütles, et on olnud pööraselt hea saunaasta. Lisaks eelmainitud raamatutele, filmidele ja sündmustele viidi läbi üle-Eestiline saunaharjumuste uuring.
Kõige populaarsemad on kodusaunad, siis maakodud/suvilad, käiakse saunas külas, ujulas või spaas, spordiklubides ja kõige vähem käiakse ühissaunas. Ja mida väiksemas kohas elatakse, seda sagedamini saunas käiakse.
Vabaõhumuuseumi Paljurahvuselise Eesti Keskuse juht Einike Sooväli on käinud saunas kogu elu. Ema-isa on talle rääkinud, et kui ta sündis, viidi ta kartulikorviga linnasauna. Siiani ei lase ta mööda ühtegi võimalust, et sauna minna.
Einike usub, et saunata poleks eestlased ilmselt rahvana säilinud ega raskeid aegu üle elanud. Ta rääkis kohale tulnutele eestlaste vanadest saunatraditsioonidest. Mõned nopped Einikese räägitust:
Elamus SPA elamuste juht Margit Kurn kinnitas, et selle aasta sauna areng on olnud võimas! Ta selgitab, et kui idee välja hõigati, otsis ta turismimessil Tourest üles Eesti Maaturismi Ühingu esindajad ja küsis, kuidas spaa saaks aidata sauna-aastal kaasa lüüa.
Elamus SPA-l oli soov tuua veel rohkem ausse saunameistri amet, aidata tõsta saunarituaalide populaarsust ja viia rahvusvaheliselt pilti Eesti saun ja saunemeistrid. See sai tehtud!
Sauna teemal räägiti palju meedias, raadios, televisioonis, lehtedes. Üks eredamaid mälestusi oli „Ringvaade“, kuhu tehti isegi kunstiline saunakeris.
Ta kinnitas, et noortel on saunaga väga hästi! Elamus SPA-s on 9 saunameistrit, neist kõik noored inimesed, kes hingega sauna juures.
Noored saunameistrid Karl-Peeter Kangur ja Johanna Jakobson käisid tänavu Eestit tutvustamas ka Aufgussi meistrivõistlustel. Aufguss on organisatsioon, mis ühendab maailma parimaid spaa- ja saunakeskuseid, kuhu kuuluvad 18 riigi saunameistrid. Nende roll on propageerida maailma saunakultuure, tutvustada neid ja omavahel suhelda.
Eesti saunameistrid tänavu veel võistelda ei saanud, vaid ainult tutvustada. Etenduse aitas kokku panna lavastaja Villiko Kruuse ning see rääkis mehest, kes elab sügaval ürgses Eesti metsas, armastab loodust ja sauna. Aga ta tundis, et tal jääb väest puudu. Ta abipalvet kuulis saunaingel, kes läbi vihmaloitsu ja vihtadega andis mehele väge ja temast sai saunajumal.
Etendus viidi läbi 200 külalist mahutavas saunas. Keris oli 5 meetrit pikk ja 1,9 meetrit lai. Kui etendus läbi sai, tõusis rahvas püsti ja tegi tormilise aplausi. Ka välja minnes tänati kättpidi.
Järgmisel aastal läheb Eesti ametlikult mõõtu võtma teiste saunameistritega. Eesti Maaturismi Ühinguga antakse peagi välja teadaanne, et kõigil Eesti saunameistritel on võimalik tulla õppima Aufgussi tehnikat, et järgmisel sügisel minna Eestit esindama.
Kas saunakuuma jätkub? Jätkub! Motivatsiooniks traditsioon ja kütteks saunaleil. On ju Tammsaaregi öelnud, et kui inimesed on üheskoos saunas käinud, on nad omad inimesed, peaaegu sõbrad – saun teeb kõik ühesuguseks.
Spaa, kus leiad Baltikumis kõige rohkem sauna- ja
spaaelamusi ning vees toimuvaid treeninguid.
22 erinevat sauna; 6 rajaga 25 m sportbassein;
eraldi väikelaste bassein ja Elamus Spa lasteala; väliterrassid sauna ja mullivannidega;
min. 6 treeningut päevas; saunarituaalid igal täistunnil;
lai valik massaaže; ülimaitsvad
palad ja turgutavad joogid baaris; privaatruumid erinevateks üritusteks ja sünnipäevadeks.